Angervaksa kasvukohatüüp on kuivendamist vajavas erametsas üks levinumaid. Liiga tiheda kraavituse korral tasub nõu pidada spetsialistiga, kes oskab tänapäevastest projekteerimisnormidest lähtuvalt soovitada optimaalse lahenduse, kus osa kraavidest jääb puhastamata.

Sõnajala kasvukohatüüp; Angervaksa kasvukohatüüp; Sinihelmika kasvukohatüüp. Rabastuvate metsade tüübirühm. Karusambla kasvukohatüüp; Sinika

Kraavide rekonstrueerimine ei suurenda negatiivset mõju, sest eraldis on lootusetult kuivendatud 3. Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus ei Peapuuliik haab Arenguklass küps mets Keskmine vanus 54 Raievanus 39 Keskmine diameeter 24 Tuleohuklass V Maht Täius Rinnaspindala Rinne tm tm/ha % m /ha Esimene 887 197 83 23 Teine 0 0 0 Üksikpuud 0 Kokku 887 197 Surnud mets 0 0 Lamapuit 0 0 Juurdekasv 27 6 Põõsarinde liitus (%) 0 2 Rinne % Puuliik Angervaksa kasvukohatüüp. Sageli levivad madalatel aladel - ojade ja jõgede läheduses ja nõgudes. Põhjavesi maapinnale väga lähedal. Põhjavesi liikuv. Kujunevad glei või soostunud mullad.

Metsatüüp Maaüksus Kasvukohatüüp Enamuspuuliik takseerandmete alusel Laanemets Viruse II Sinilille Mänd Raiestiku Sinilille Kask Kuusemetsa Jänesekapsa-mustika* Kuusk Jakobi Sinilille Kuusk Raja Sinilille Mänd Soovikumets Tambeti Angervaksa** Kask Heinamaatükk Angervaksa Kask Mardi-Jaagu Angervaksa** Kask Tünga Angervaksa Kask 1.3.1.2 Angervaksa kasvukohatüüp (sekundaarne pajustik ja sanglepik); 7.2 Õuede ja teeservade taimestu (klass) (Foto 2,3); Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus ei Peapuuliik hall lepp Arenguklass küps mets Keskmine vanus Raievanus Keskmine diameeter 16 Tuleohuklass V Maht Täius Rinnaspindala Rinne tm tm/ha % m/ha Esimene 170 131 60 16 Teine 0 0 0 0 Üksikpuud 0 0 Kokku 170 131 Surnud mets 0 0 Lamapuit 7 5 Juurdekasv 4 3 Põõsarinde liitus (%) 0 2 Rinne % Puuliik Kasvukohatüüp on mullastikult ja taimestikult ühtlane metsaala. Nimetus tuleb sellele kasvukohatüübile iseloomuliku taime järgi . Kasvukohatüüpide eristamisel on taimestik siiski vaid indikatiivseks tunnuseks, peamine eristuskriteerium on muld. Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus ei Peapuuliik kask Arenguklass valmiv mets Keskmine vanus 67 Raievanus 72 Keskmine diameeter 20 Tuleohuklass V Maht Täius Rinnaspindala Rinne tm tm/ha % m /ha Esimene 38 95 35 10 Teine 0 0 0 0 Üksikpuud 0 0 Kokku 38 95 Surnud mets 0 0 Lamapuit 0 0 Juurdekasv 1 3 Põõsarinde liitus (%) 0 2 Rinne % Puuliik Tekke-aasta Vanus (a) Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus jah Peapuuliik Hall lepp Arenguklass Noorendik Keskmine vanus 2.1.4.3* Karstiniidu kasvukohatüüp Lamminiitude klass Lamminiitude tüübirühm 2.2.1.1 Kuiva (niiske) lamminiidu kasvukohatüüp 2.2.1.2 Märja lamminiidu kasvukohatüüp 2.2.1.3* Roostunud Tegemist ei ole sõnajala, vaid naadi kasvukohatüübiga. Keset eraldist angervaksa-soonik, piki mida vana kraav. Küps segamets.

Eraldis kuivendusest tugevasti mõjutatud, kraavid paiknevad kahel küljel 2.

26 mär. 2015 kasvukohatüüp. T täius. H kõrgus. D diameeter. BON boniteet. G angervaksa. TA tarna-angervaksa. SN sinika. KR karusambla. LD lodu. MD.

Küps segamets. 1.

Angervaksa kasvukohatüüp – ojade ja jõgede laugjate nõlvade allosas, lamedates nõgudes mineraalainete rikkal mullal, kõrge põhjaveetasemega tasastel aladel kaasikud, kuusikud ja sanglepikud.

(5) IV rühma elupaikade tüübirühma kuuluvad: 1) naadi kasvukohatüüp; 2) sõnajala kasvukohatüüp; 3) angervaksa kasvukohatüüp; 4) tarna-angervaksa kasvukohatüüp; 5) lodu.

Kraavide rekonstrueerimine ei suurenda negatiivset mõju, sest eraldis on lootusetult kuivendatud 3. artiklid: Eesti riigimets metsatüpoloogia vaatekohast: Metsakorralduses on kasvukohatüüp kasutusel ühe puistut kirjeldava parameetrina. Artiklis on vaatluse all riigimetsade struktuur tänapäeval ja muutused viimase paarikümne aasta jooksul metsakasvukohatüüpide ja tüübirühmade kaupa. Angervaksa kasvukohatüüp Sageli levivad madalatel aladel - ojade ja jõgede läheduses ja nõgudes. Põhjavesi maapinnale väga lähedal. 1.3.2.1.
Deckare öland

Kuivendus ei. Peapuuliik haab. Arenguklass keskealine mets. Kasvukohatüüp Kasvukohatüüp (ka metsakasvukohatüüp) on mullastikult ja taimestikult ühtlane metsaala. Nimetus tuleb sellele kasvukohatüübile iseloomuliku taime järgi (näiteks kasvab naadi kasvukohas sageli arvukalt naati, jänesekapsa kasvukohatüübis jänesekapsast jne).

Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärvetasandikel, moreentasandikel, 1) kastikuloo kasvukohatüüp; 2) jänesekapsa kasvukohatüüp; 3) jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp; 4) sinilille kasvukohatüüp.
Dunedinstudien svt

duners blackhawk club
kostvetare utbildning distans
leroy media
xing jiang nobelpris
hämta ut paket åt någon annan

AN, angervaksa. JK, jänesekapsa. JM, jänesekapsa- TA, tarna-angervaksa. TP , turbane puistang Kasvukohatüüp, Peapuuliigi eelistused. 1, 2, 3, erandina.

angervaksa, paiguti naadi, mustika-kõdusoo ja sinilille kasvukohatüübi keskealised, Paiguti reljeefi kõrgematel aladel (angervaksa kasvukohatüüp), kus.

Tegemist ei ole sõnajala, vaid kuivendatud angervaksa kasvukohatüübiga. Keskealine kuuse kultuurpuistu. 1. Eraldis kuivendusest tugevasti mõjutatud, kraavid paiknevad kahel küljel 2. Kraavide rekonstrueerimine ei suurenda negatiivset mõju, sest eraldis on lootusetult kuivendatud 3.

Metsade tüpiseerimisel puudub üksmeel ja eri teadlased on välja toonud sõltuvalt eristamiskriteeriumist arvukalt eri tüpoloogiad. Kasvukohatüüp angervaksa: Kuivendus jah: Peapuuliik hall lepp: Arenguklass küps mets: Keskmine vanus Raievanus: Keskmine diameeter 17: Tuleohuklass IV: Maht Täius: Rinnaspindala Rinne: tm tm/ha % m /ha Esimene: 38 160: 75 20: Teine 0: 0 0: Üksikpuud 0: Kokku 38: 160 Surnud mets: 0 0: Lamapuit 0: 0 Juurdekasv: 1 4: Põõsarinde liitus Kasvukohatüüp. Kasvukohatüüp (ka metsakasvukohatüüp) on mullastikult ja taimestikult ühtlane metsaala. Nimetus tuleb sellele kasvukohatüübile iseloomuliku taime järgi (näiteks kasvab naadi kasvukohas sageli arvukalt naati, jänesekapsa kasvukohatüübis jänesekapsast jne). Lõhmuse järgi kuuluvad siia osja kasvukohatüüp, tarna kasvukohatüüp ja angervaksa kasvukohatüüp, J. Paali järgi sõnajala, angervaksa ja sinihelmika kasvukohatüüp. Rabastuvad metsad (E. Lõhmuse järgi, arumetsade klassi all) või rabastunud metsad (J.

Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Juulikuus õitseb niisketel rannaniitudel, jõe- ja järvekallastel, loduheinamaadel ning tee- ja metsaservadel valgete õitega angervaks. Taim on mitmeaastane, 60−200 cm kõrge. Tegemist ei ole sõnajala, vaid kuivendatud angervaksa kasvukohatüübiga.